Juhtkaablitele on iseloomulik niiskuskindlus, korrosioonikindlus ja kahjustuskindlus ning neid saab paigaldada tunnelitesse või kaablikraavidesse. Toitekaableid kasutatakse peamistes elektriliinides suure-võimsusega elektrienergia edastamiseks ja jaotamiseks, samas kui juhtkaablid edastavad elektrienergia otse jaotuspunktidest erinevate elektriseadmete ja -seadmete toiteliinidele. Toitekaablite nimipinge on üldiselt 0,6/1kV ja üle selle, juhtkaablite puhul aga peamiselt 450/750V. Tootmise ajal on toitekaablitel paksem isolatsioon ja kestad kui samade spetsifikatsioonidega juhtkaablitel.
Juhtkaablid kuuluvad elektriseadmete kaablite hulka ja koos toitekaablitega on need kaks viiest peamisest kaablikategooriast.
Juhtkaablite standard on GB 9330, toitekaablite standard aga GB 12706.
Juhtkaablite isolatsioonisüdamikud on tavaliselt mustad ja valge kirjaga, samas kui madalpinge{0}}toitekaablid on tavaliselt värviga-kodeeritud.
Juhtkaablite-ristlõikepindala ei ületa tavaliselt 10 ruutmillimeetrit, samas kui peamiselt elektri edastamiseks mõeldud toitekaablitel on tavaliselt suurem ristlõige.
Ülalmainitud põhjustel on toitekaablitel tavaliselt suurem ristlõige,{0}}kuni 500 ruutmillimeetrit (vahemik, mida enamik tootjaid suudab toota). Vähem tootjaid suudab toota sellest suuremaid ristlõikeid-. Juhtkaablite ristlõige on seevastu üldiselt väiksem, tavaliselt ei ületa need 10 ruutmillimeetrit.
Tuumade arvu osas on toitekaablitel, lähtudes elektrivõrgu nõuetest, üldjuhul maksimaalselt 5 südamikku. Juhtsignaalide edastamiseks kasutatavatel juhtkaablitel on rohkem südamikke, standardid lubavad kuni 61 südamikku, kuid neid saab toota ka vastavalt kasutaja nõudmistele.
